Продолжение проекта: Открытый корпус вепсского и карельского языков

Корпус вепсского языка

Тексты

Список текстов / младописьменный подкорпус


Külän holitai

младописьменный подкорпус

художественные тексты

Verez tullei, (2014), с. 46-47; Oleg Mošnikov

Andrei Mihailovič Potapov radoi Präžas vanhemban sambutajan kaks’kümne kuz’ vot. Hänel om sur’ tömahtišt. Eskai konz läksi pensijale, hän ičeze radonmahtod ei unohtand. Da kut hän voi unohtada-ki, konz hänen fater oli sambutajiden pertiš, vaiše pordhad oliba toižes polespäi. Ku mi-se küläs palaškanzi, hän tedišti ezmäižen. Oleskeli muga-ki, miše požarale hän tuleskeli aigemba požaran sambutajid. Lämoihe ei ličnus. Tezi, miše vedeta da sambutajiden sobištota ei voi abutada nimil. Enamba küzeli eläjid, eci sil’minnägijoid, a erašti ehti-ki tabata sütutajid kädes. Hän nikut ei voind mända siriči, konz nägi, miše mi-se ei ole muga, kut tarbiž olda.

Nägištab, miše požarveziuit om tühj vai elektropachal ei ole znamad, mitte varutaiži varus, ka sid’-žo jokseb kodvijannoks Ogorelkinannoks: ”Igor’ Ivanovič, tedad-ik, mi tegese küläs, ei ole nimittušt järgendust? Pidab tehta protokol”. Muga hän om tartuteldud Ogorelkinaha, miše se ei teda kuna hänespäi lähtta. A nimidä ei voi tehta. Pidab olda ühten katusen al necenke kelekahanke ristitunke. Siš külän eläjad nimitiba pensionerad Potapovad ”kulän holitajaks”. Küläs lujas arvostadihe händast.

Teravas Mihailovičan päle oza lanksi. Zavottihe kerata ičetahtnikoid sambutajiden joukuihe. Ende mugažo oli ningoižid keradusid. Tuli aig udessündutada mugoižid joukuid Oloneckijas gubernijas-ki. Nece oli tehtud ičeze aigal. Ved’ erased Karjalan küläd oliba 60-70 kilometrad lähembaižes požarkeskusespäi. Kut lidnoiš, muga küliški pidi tehta ičetahtoižid sambutajiden joukuid. A kut-žo Präžas olda ičeze požaran sambutajata? Potapov kerazi ičeze joukun, miččehe mülüiba vaiše uskoližed ristitud: enzne inspektor, feršal, lapsiden päivkodin pämez’. Tuliba hö bumaganke požarkeskusen pämehennoks. Hö oliba vaumhed rata i abutada rahvahale maksuta. Heile anttihe kaskoid, sapkoid, sambutajiden sobišton i vezipompoid. Potapov iče openzi ičeze joukud. Ei tegend nikelle vällendust. Hän udišti küläs kaikid plakatoid da znamoid, miččid oli pandud 1960-vozil. Tal’vel oli heiden ezmäine azj.

Susedküläs oli voibištelend koirval’l’astusiš. Präžan sambutajiden jouk läksi sinna kacmaha, miše kaik oliži hüvin. A sid’ palaškanzi sauvotuz – irdnužnik. Kuni tuližiba požaran sambutajad lumiteidme, ka palanuiži jo sarai da lämoi voili tulda pertile. Potapov tegi ičeze radod ani hüvin. Joukun pämez’ iče sambuti lämoid, ühtejäl’ghe puhtasti jänduzkopan. Toižel päiväl nužnikan ižand vajehti polttud laudoid uzihe, a uden katusen päle pani rusttan kukoin, miše toine lämoikukoi enamb ei tulnuiži... A sid’ Petroskoihe tuli azjbumag: pauklahjoita niid, ken mülüi ičetahtoižihe joukuihe i kaiči pertin da ristituid lämoišpäi.

Sid’ nece azj tuli-ki sil’mnägubale.

Tuli prikaz: pauklahjoita Präžan požaran sambutajid i starinoita sauvondan kaičendas joukvestištos. Kodvii Ogorelkin läksi Potapovannoks. A Potapov pučiše sada pauklahjan nužnikas, sanub: ”Algat huigenzoitkoi mindai”. Tuldihe lidnaspäi-ki, pagištihe hänenke – kaik oli hödhüvin. Naku teile ”külän holitai”! Muga läksi-ki pauklahj Oloneckijan rajonaha, kus paloi kanankoda i oli evakuoidut viž kanad.

Mihailovičale völ ei tulend kaita lämoišpäi kodiživatoid. No ku oliži olnu mugoine azj – ka sid’-žo tuliži abuhu.

Hö akanke iče pidiba kodiživatoid. Hänel oli armaz koza – Maška. Melekaz oli koza – se vedi ičeze kogon verhile linmaile i ičeleze ei pästand – kaiči sidä. Kaikuččen päivän oli üks’ i se-žo kuva: kozad söiba penzhid, miččed kazvoiba požarkeskusen aidanno.

Kerdan Ogorelkinale pidi lähtta požarale, tedištada sü. Tuli mašinannoks, a sigä Maška seižub kapotal, akacijad söb. Koje-kut hän küksi kozad i läksi mašinaha. Vaiše ištuihe mašinaha – möst jo koza kapotal seižub i kacub Ogorelkinaha. Hän völ kerdan küksi sidä i teravaidešti läksi požarale.

Pördihe ehtal lujas väznu, zavodi avaita uksen, a sid’ ken-se tagapäi andoi potkun perskehe. Kacuhti tagaze – a sid’ Maška-koza seižub. Seižub i kacub mužikaha – teda mijalaižid. Ved’ päivän varasti, miše butkaita ičeze vihanikad. Koza om mugoine-žo nenakaz kut sen ižand!..

Jäl’ges necidä Potapov völ enamba zavodi arvostada Maškad. Voib olda Ogorelkin-ki el’gendaškandeb, miše ei voi olda üks’kaikuižen külän problemoihe, voib olda požaroid-ki vähemba linneb. Nügüd’ linneb tarkemban...

Kändi Irina Sotnikova