библейские тексты (переводные)
Uz’ Zavet, (2006), с. 121; Evangelii Markan mödhe. Iisusan surm i eläbzumine 14-16. 14.
53Iisus todihe ülembaižen papinnoks, i kaik toižed ülembaižed papid, rahvahan vanhembad i käskištonopendajad kogozihe sinna. 54Petr astui edahali Iisusan jäl’ghe i tuli ülembaižen papin pert’hesai. Hän ištuihe käskabunikoidennoks i lämbitihe lämoinno.
55Ülembaižed papid i kaik Nevondkund eciba todištust Iisusad vaste, miše händast surmita, no ei voinugoi löuta. 56Erased kelhas väritiba händast, no heiden todištused ei olnugoi ühtejiččed. 57Siloi erased libuiba i väritiba Iisusad mugoižil kelastuzsanoil: 58«Mö kulim, miše hän sanui: «Minä murendan necen mehiden käzil tehtud pühäkodin i tegen koumes päiväs uden, kudamb ei ole tehtud mehiden käzil».» 59No nene-ki todištused ei olnugoi ühtejiččed.
60Siloi ülembaine pap libui, mäni keskele i küzui Iisusal: «Mikš sinä ed sanu nimidä heile vastha? Mikš hö sindai väritaba?» 61No Iisus oli vaikti, hän ei sanund nimidä. Siloi ülembaine pap küzui udes: «Sinä-k oled Messia, Ülenzoittud Jumalan Poig?» 62«Minä olen», sanui Iisus, «i tö nägištat Mehen Poigan, hän ištuškandeb Vägevan Jumalan oiktal kädel i tuleb alahaks taivhan pil’viden päl.» 63Siloi ülembaine pap rebiti ičeze soban i sanui: «Miččid todištajid meile völ tarbiž! 64Kulit, kut alenzoiti hän Jumalad. Ka mittušt mel’t olet?» Hö kaik oliba üht mel’t, miše hän oli vär i tarbiž surmita händast.
65Erased zavodiba sül’kta hänen päle. Hö saupsiba hänen modon, löiba händast i sanuiba: «Ka sanu-ške, ken sindai löi!» Varjoičijad-ki löiba händast modpoliškoihe.