библейские тексты (переводные)
Uz’ Zavet, (2006), с. 54-55; Evangelii Matvejan mödhe. Iisusan töd jerusalimas 21-22. 21.
33«Kulgat toine ozoitezstarin: Oli ižand, kudamb ištuti vinpusadun, tegi ümbri aidan, löi kivehe vinkurnan i tegi varjoičendbašn’an. Sid’ hän andoi sadun kortomaha vinmarjan kazvatajile i ajoi iče neciš maspäi.
34Konz marjad oliba ehtnüded, hän oigenzi ičeze käskabunikoid vinmarjan kazvatajidennoks samha ičeze palan sadunsatusespäi. 35No hö tabaziba nenid käskabunikoid; keda hö peksiba, keda rikoiba, a kenehe tacliba kivil. 36Ižand oigenzi toižid käskabunikoid, enamban mi ezmäižen kerdan, no heile-ki oli mugažo. 37Lopuks hän oigenzi vinmarjan kazvatajidennoks ičeze poigan. Hän meleti: «Heile linneb huiged koskta minun poigad.» 38No konz hö nägištiba poigan, hö sanuiba kesknezoi: «Hänele jäb kaik ižandaspäi. Tulgat, rikkam poig i otkam kaik hänen ma!» 39Hö tabaziba händast, taciba vinpusaduspäi i rikoiba.
40Konz vinpusadun ižand tuleb, midä hän tegeb nenile mehile?» 41Hö sanuiba: «Ned pahad mehed saba pahan lopun, i hän andab sadun kortomaha toižile mehile, kudambad ičeze aigan andaba hänele hänen palan sadunsatusespäi.»
42Iisus sanui heile: «Et-ik tö nikonz lugenugoi Pühiš Kirjutusišpäi:
– Kivi, kudamban sauvojad taciba laptaha,
om nügüd’ päkivi.
Necen om tehnu Ižand,
i se om čud meiden sil’miš.
43Necen tagut minä sanun teile, miše Jumalan valdkund ottas teil i anttas rahvahale, kudamb eläškandeb Jumalan tahton mödhe. 44Ken neche kivehe lankteb, se murendase, a kenen päle nece kivi lankteb, ka sidä mäzötab.»
45Konz ülembaižed papid i farisejad kulištiba nene ozoitezstarinad, hö el’genziba, miše Iisus pagiži heiden polhe. 46Hö tahtoiba tabata händast, no varaižiba rahvast, sikš miše rahvaz lugi händast Jumalan sanankandajaks.