библейские тексты (переводные)
Uz’ Zavet, (2006), с. 233-234; Evangelii Joannan mödhe. 9.
9 Teveres Iisus nägišti mehen, kudamb oli sündnu sogedan. 2Openikad küzuiba hänel: «Ravvi, ken tegi grähkän, miše hän sündui sogedan? Iče-k hän vai hänen kazvatajad?» 3Iisus sanui: «Ei hän tegend grähkäd, dai kazvatajad-ki ei tehnugoi. Nece om sen täht, miše hänes ozutaižihe Jumalan tegod. 4Kuni om päiv, minei tarbiž tehta hänen tegoid, ken oigenzi mindai. Tuleb ö, siloi niken ei voi tehta azjoid. 5Kuni olen mirus, minä olen mirun lämoi.» 6Jäl’ges nenid sanoid Iisus sül’gi maha, tegi sül’gespäi i maspäi voišken, voidi sogedal sil’mäd 7i sanui: «Mäne Siloaman kül’bendsijale i peste.» – Siloaman nimi znamoičeb «oigetud». – Mez’ mäni, pezihe i konz pördihe, ka hän jo nägi.
8Sid’ hänen susedad i toižed-ki, ked ende nägiba händast sogedan, čududelihe: «Ei-ik nece ole hän, ken ištui pakičijan?» 9Erased sanuiba: «Nece om hän,» a erased: «Ei, vaiše nahodib hänehe.» No hän sanui iče: «Ka, nece olen minä.» 10Hö küzuiba hänel: «Ka kut sinun sil’mäd avaižihe?» 11Hän sanui: «Se mez’, kudamb kuctas Iisusaks, tegi voišken, voidi minun sil’mäd i sanui: „Mäne Siloaman kül’bendsijale i peste. Minä mänin, pezimoi, i minun sil’mäd nägeškanziba. 12«Kus se mez’ om?» hö küzuiba hänel, no hän sanui: «En teda.»