Продолжение проекта: Открытый корпус вепсского и карельского языков

Корпус вепсского языка

Тексты

Список текстов / младописьменный подкорпус


Karjalan rahvahiden sebran adivoiš

младописьменный подкорпус

публицистические тексты

Kodima. № 11, (2009), Maria Filatova

Kül’mkun 3. päiväl Petroskoin kul’turkeskuses kerazihe äi rahvast. Tägä oli tehtud praznikeht, mitte sai “Karjalan rahvahiden sebran adivoiš”- nimen. Se oli vedetud kanman ut praznikad – Venäman rahvahiden ühtmusen päivän edel.

Karjala om äirahvahaline valdkund. Tägä eläb enamb sadad vitkümned rahvast. Karjalan rahvahiden sebraha mülüb kaks’kümne kul’tursebrad, mugažo naižiden da norišton sebrad. Sebr radab sen täht, miše valdkundan rahvahad eläižiba hüväs kožmuses, miše erazvuiččed kul’turad voižiba kosketadas toine toižehe, miše nored mehed oližiba korktad mel’t kaikuččes rahvahas.

Necil päiväl “Sebran adivoihe” tuliba valdmehid, kul’tursebroiden ezitajid, ”Periodika”-paindišton radnikoid. Praznikale tulnuded lapsiden ansambl’ad ihastoitiba adivoid pajoil da karguil.

Vastusel pagištihe siš, midä oli tehtud täl vodel. Vodel 2009 Rahvahaližen politikan ministerstvan abul Sebr oli tehnu lujas äi azjoid: Segežan agjas oli vedetud “Belorussijan kul’turan päiväd”, “Ukrainan kul’turan päiväd”, oli tehtud tedokonferencii, miččen nimi oli “Karjala om äirahvahaline ma”, mugažo oli tehtud erazvuiččid vastmižid. Sebran planoiš om tehta völ ühten tedokonferencijan, kudamban temoikš linneb ottud rahvahiden sebruz’.

Vastusel Andrei Manin, Rahvahaližen politikan ministr, lahjoiči kitändkirjeižid sebroiden ezitajile. Niiden keskes oli vepsläine-ki – L’udmila Aleksejeva, vepsän kul’tursebran ezitai. L’udmila om todesine vepsän kul’turan navedii, hän tedab ičeze rahvahan problemoid da holdub ičeze kul’turan da kelen kaičendas. L’udmila radab opendajan. Jo äi vot hän vedäb vepsän kelen openduzkursid. Hänen armaz openik om vunuk Natoi. Hö pagižeba kelel kodiš, a ičeze kel’mahtoid ozutaba kaikuččel vodel vepsläižiden erazvuiččil konkursoil.

Lopihe praznik hüväl furšetal, kudambal adivod voiba pagišta toine toiženke ühthižiš azjoiš. Togha tulii voz’ uzid planoid Sebrale, uzid satusid rados! Elägaha Karjalan rahvahad kuti ühtes sures kanzas, kuti ühtes sebras!