Продолжение проекта: Открытый корпус вепсского и карельского языков

Корпус вепсского языка

Тексты

Список текстов / младописьменный подкорпус


Jelena Kozlova. Kundletomad suksed

младописьменный подкорпус

публицистические тексты

Kodima. № 2, (2010), Komin kelespäi kändi Nikolai Abramov

Annušan tat om mašinan vedäi. Hän ajalese erazvuiččid lidnoidme. Kerdan matkaspäi tat toi tütrele lahjaks suksed. Lujas čomad suksed – pitkäd, sinižel mujul mujutadud, a ülähän om pirtud völ vauktoid lumuižid.

Annuš oli hüviš meliš. Käveleb suksiš ümbri, eskai silitab niid. Kädhe otab – oma-ik jügedad? Ei – kebnaižed oma.

Habi varasti Annuš, konz pühäpäiv tuleb. Toižil päivil ei ole aigad suksil ajeltas – homendesel händast päivkodihe vedas, a ehtal om pimed jo.

Pühäpäiväl Annuš nouzi lujas aigoiš. Venui ösijäl, varasti, konz vaugištub i kacui pakaižel kuvitadud iknaha.

Sil aigal irdal vaugištui hilläšti. Jäl’ges lumi iknan peliš hoštuškanzi – päiväine nouzi. Tal’vel päiväine-ki navedib lujas magata!

Annuš pezihe hotkašti, sobihe, oti suksed i läksi irdale. Pakaine näpiškanzi edeles nenas. Ka, laske, näpigaha! A mitte čoma irdal-se om necil aigal – päipašt, lumi hoštab i kidžaidab kengiden al: čirk, čirk ...

Pani Annuš suksed jaugha i mäni ei lujas korktan mägudennoks, kus kaiken kerazihe lapsid, kut ani pučuižid, muga vanhembid-ki. Neičukaine astui hilläšti, miše kaik nägižiba – miččed čomad suksed toi hänele tat.

Libui Annuš mägele, a sigä nikeda ei ole – hän läksi irdale lujas aigoiš. Žal’, niken ei nägišta, kut hän šurgab suksil muga hüvin.

Tuikaižihe Annuš kaluil, töndui mägespäi i edelez – kukirikku! Lanksi übikoho. Satatihe, lumekaz kaik libui. Eskai kündled sil’miš seižuba, vaiše ei voikaškandend, udes mägehe libui. Möst – kukirikku ... i muga völ äi kerdoid. Sid’ jo neičukaižel kündled jokseškanziba jorom. ”Ka miččed hubad, kundletomad suksed tatoi osti! «Kodihe pördamoi, ka lükäidan hähele – laske iče šurgab», meleti Annuš pahoiš meliš. ”A minä otan ičein vanhad, lühüdad, niil ajades ed lankte”.

Vaiše Annuš tahtoi pörtas kodihe, ka nägišti Šurik-susedan.

– An’aine, sinä midä kuti lumipacaz seižud? – küzui i nagraškanzi. – Tedan, külläks übikoid mujuid?

Annuš ištui vaitti i kacui pahas.

– A suksed-se sinai miččed čomad! Kuspäi ningomad? küzui Šurik.

– Tatoi toi lidnaspäi. Hubad suksed oma.

– Miak muga? čududelihe Šurik?

– Ka kaiken lankted ajades!

– Voin-ik minä šurgahtada?

Annuš andoi suksed Šurikole. Prihaine libui mägehe i päzui suksil orgho ani hüvin.

Annuš eskai sun avaiži. A Šurik šurgahti völ kerdan i möst hüvin.

– Oi, sä, mahtatoi! Hubad suksed, hubad suksed! – näriti Šurik neičukašt. Ed mahta šurkta, ka sikš lankteled-ki kaiken!

Annuš jo muhazi. Se hüvä om, miše suksed ei olgoi hubad. A ajeltas hän opendase, tal’v om völ pit’k.

I Annuš töndui mägele.

Kaks’ tarbhašt nedalid Tallinas // vepsian // NULL // Marija Filatova. Kodima. 2009. № 5 // NULL

Estinman Tallinn-pälidnas radab jo kahesakümne vot Fenno-Ugria-sebr, mitte holdub suomalaiž-ugrilaižiden rahvahiden problemoiš. Kaks’ vot tagaze sebr zavodi vedäda programmad žurnalistoiden täht, kudambad kirjutaba suomalaiž-ugrilaižil kelil. Programman mödhe žurnalistad voiba ajada Tallinnaha kahteks nedalikš kacmaha lugendlehtesiden da telenägudesen redakcijoiden radod. Minei ozaižihe ühtneda neche programmaha, sada hüvid radmahtoid čomas Estinman lidnas. Tahtoižin starinoita neciš melentartuižes matkas Kodima-lehtesen lugijoile.

Täl vodel Fenno-Ugria-sebr kucui suomlaiž-ugrilaižen rahvahiden koume ezitajad. Minun ližaks, Tallinaha tuli kaks’ neidišt: Jekaterina Mikuševa Komi-valdkundaspäi da Natalja Kaštanova Mordoviaspäi. Jekaterina radab «Йöлöга »-norišton kulehtesen toimitajan, a Natalja om «Республика молодая »-lehtesen korrespondent. Elädes Tallinnas, rates ühtes, mö tundištimoiš toine toiženke da tegimoiš hüvikš sebranikoikš. Elim mö nores estilaižes kanzas, kudamb adivoičetab paksus mehid erazvuiččiš mirun maišpäi.

Saim mahtoid da tedoid

Kaikutte päiv Tallinnas oli melentartušt da toi midä-se ut. Mö tahtoim tedištada da nägištada kut voib enamba, sikš em mänetanugoi ni üht päiväd hödhüvid.

Ezmäižel-žo päiväl mö läksim telenägudesehe, venäkeližehe redakcijaha. Sigä mö nägištim, kut telenägudesen čudoid tuleb eloho. Sen täht, miše Estinman eläjad voižiba kulištada uzištoid venän kelel, kacta teleozutesid, radab äi azjan tundijoid. Ka, telenägudesen redakcijan rad tozi-ki ”kehub”! Noriden, aktivižiden mehiden käzišpäi rad lähteb hüvin da teravas. Minei tuli mel’he, miše ristitud, kudambad radaba sigä, oma lujas ”avoinmeližed”. Mö küzuim mehil heiden rados, a hö hüviš meliš i ahtonke andoiba vastusid. Mö tedištim, miše venäkeližid uzištoid ozutadas joga päivän. Sen ližaks lähteb völ erazvuiččid teleozutesid.

Estinman venäläižed voiba sada tedoid ei vaiše televizoran kal’t. Sigä paindas lugendlehtesid venän kelel da radab venäläine radio, kus mö mugažo olim. Tallinnas mö tundištimoiš äjiden žurnalistoidenke. Kactes kut hö radaba mö iče saim erazvuiččid tarbhaižid tedoid da mahtoid.

Joudai aig

Tallinhan helm – nece om čoma vanh lidn. Sinna mö rigehtim-ki joudajal aigal. Keskaigan pertid, pühäkodid, kivižed kujod tuliba meile mel’he. Sigä voib kävelta kogonaižen päivän.

Vanhan lidnan keskes seižub parlamentan pert’, kudamb nimitadas Riigikoguks. Meile ozaižihe kacuhtada, mi om necen pertin südäimes. Riigikogun radnik ozuti meile pertin honusid, starinoiči parlamentan rados. Necen pertin sures sinižes zalas vedädas parlamentan paginištundoid. Meid čududeli da mel’dutoiti se azj, miše neche paginištundaha voib tulda kaikutte Estinman eläi.

Estinman tradicijad

Käveltes vanhan lidnan irdoidme mö homaičim pičuižen laukan. Mö olim tulnuded sinna i nägištim čudokahid tavaroid: čomid liphaižid, mujukahid kirjan korid, neiččiden čomitesid da äi tošt – i kaik nece oli tehtud nahkaspäi. Mö tundištimoiš laukan hüvänsüdäimeližen emäganke, Pille Kivihallanke. Hän starinoiči meile, miše kaik tavarad om tehtud käzil.

Endevanhas aigas Estinman mastarid tehliba hüvid nahkoid, jäl’ges niišpäi tehtihe tarbhaižid kodikaluid da erazvuiččid čomitesid. Nece tradicii kaitas nügüd’aigahasai. Ka, tämbei mastaril om toižid radkaluid, hüvid materialoid, mujuid. No tehnologii ei vajehtade voz’sadoiš. Tehmaha nahkoid voib opetas Tartun taidehškolas, Estinman taidehakademijas da völ kursoil.

Pille Kivihallan täht nahkan tegemine tuli elon azjaks. Pille om tehnus tetabaks mastarikš ei vaiše ičeze kodimas, no verhiš maiš-ki. Konz-se hän oli tehnu liphaižen Moskvan da Venäman Patriarhan Aleksijan II täht. Äjad mastarid erazvuiččiš mirun maišpäi tuleskeleba Pillennoks opendamhas, samha hänelpäi tedoid da mahtoid. Oikti pagištas, mišae ”mez’ ei elä nimel, a radol”. Pille jatktab ezitatatoiden azjad, hän kaičeb vanhad tradicijad, i nece azj om hänen elo da oza.

Spasib matkan sädajile

Kaks’ nedalid Tallinnas oli lujas tarbhašt. Minä tundištimoi melentartuižidenke ristituidenke, tedištin äjan ut. Lugendlehtesen kal’t tahtoižin sanuda sur’ spasib kaikile, ken sädi necida matkad. Toivotan Fenno-Ugria-sebrale surid satusid rados, da uzid adivoid tulijal vodel.